Fylkkaráđđi Ronald Wærnes doarju čorgema ja dieđiheami muitomearkka birra: – Savio lea ebmos ja mávssolaš dáiddár

Fylkesråd Ronald Wærnes sitter dypt konsentrert og hører på en kvinne snakke, hun gestikulerer og er i forgrunnen - Deaddil ja stuora govva ihtáFylkkaráđđi Ronald Wærnes. Sunniva Tønsberg Gaski/TFFK  Romssa ja Finnmárkku fylkkagieldda ekonomiija ja kultuvrra fylkkaráđđi, Ronald Wærnes (Gb), doarju  Bugøyfjord Vel ássiidsearvvi 30 000 kruvnnuin ráhkadahttit ođđa dieđáhusčálu sámi dáiddára John Savio birra ovttasbarggus Saviomuseain ja ohppiiguin geain lea sámegiela oahpahus skuvllas, ja čorget ja čábbudit Savio muitobácci birra Reaisvuonas Mátta-Várjjagis jagi 2022.

Romssa ja Finnmárkku fylkkagieldda ekonomiija ja kultuvra fylkkaráđđi, Ronald Wærnes (Gb), doarju Bugøyfjord Vel ássiidsearvvi 30 000 kruvnnuin ráhkadahttit dieđáhusčálu sámi dáiddára John A. Savio birra ja divvut ja čábbudit Savio muitomearkka birra Reaisvuonas Mátta-Várjjagis.  

– Savio ánssáša fuopmášumi ja gudnejahttima ebmos ja mávssolaš dáiddárin norgalaš, davvi-norgalaš ja sámi historjjás, ja deaŧalaš sámi kultuvrra ja eallinvuogi gaskkusteaddjin.   Son govvida dáiddalaš bargguidis bokte sámi kultuvrra, identitehta ja leahkima Mátta-Várjjagis, cealká fylkkaráđđi Wærnes.

–  Danne illudan go beasan doarjut Bugøyfjord Vel ássiidsearvvi doaibmabiju ráhkadahttit dieđáhusčálu ja diehto-ja oahppaávdnasiid Savio ja su mearkkašumi birra Norgga ja Sámi historjjás. Maiddái divvun ja čábbudeapmi Savio muitobácci birra Reaisvuonas lea ávccá dárbbalaš, dadjá Wærnes.

Savio muitomearka lea luskkiidan

Doaibmabidju lea boahtán áigái dannego John A. Savios muitomearka Reaisvuonas Mátta-Várjjagis lea máŋggaid jagiid ollodahkii luskkiidan ja go dan birra lea vesáiduvvan. Bugøyfjord Vel ássiidsearvi ja Bugøyfjord bygde- og hyttelag nammasaš gili- ja bartasearvi leat searvan doaibmabiju bearrái, ja bidjet dasa mávssolaš veahkkálasbarggu.

Prošeavttas lea bušeahtta oktiibuot 130 470 kruvnnu. Ássiidsearvi ohcá doarjaga maiddái FeFos ja Mátta-Várjjaga gielddas.

Čuvgen ja čorgen

Ássiidsearvi áigu ráhkadahttit ođđa dieđáhusčálu sámi dáiddára birra ovttasbarggus Saviomuseain ja ohppiiguin geain lea sámegiela oahpahus skuvllas. Saviomuseas lea ovddasvástádus buvttihit ávdnasiid ja sisdoalu dieđáhustávvalii mii lea Savio muitobácci guoras, ja diehto- ja oahppoávdnasat galget fas ráhkaduvvot ovttasbarggus sámegiela oahpaheddjiin ja ohppiiguin geain lea sámegiela oahpahus Goađáid skuvllas ja Guovžajávrri skuvllas.

Áican ja smiehttan

Doaibmabiju bajimuš ulbmil lea ahte Savio muitobázzi galgá albmaduvvat árvvolažžan ja dainna lágiin leat mielde veahkeheamen olbmuid atnit iežaset kultuvrra ja historjjá árvvolažžan. Dat galgá maid veahkehit lasihit beroštumi ja smiehttama das maid Savio dáidda aitto muitala midjiide, ja lasihit beroštumi ja áktejumi sámi giela ja kultuvrra dáfus Mátta-Várjjagis.

Mátta-Várjjaga gielddas leat olu sápmelaččat ássiid gaskkas.

Til toppen