– Illudan go beasan doarjut deaŧalaš doaibmabijuid sámi giela ja kultuvrra buorrin

Mann står foran glassmonter med samiske kofter  - Deaddil ja stuora govva ihtáEkonomiija ja kultuvrra fylkkaráđđi, Ronald Wærnes (Gb), čáppáša sámegávttiid Ä’vv Saa’mi mu’zei Njäuddamist / Ä’vv Nuortasámi museas Njávdámis. Dás son lea govvejuvvon ovdalaš oktavuođas. Sunniva Tønsberg Gaski/TFFK

Romssa ja Finnmárku fylkkagieldda ekonomiija ja kultuvrra fylkkaráđđi, Ronald Wærnes (Gb), juolluda oktiibuot 240 000 kruvnnu viđa sámi doaibmabidjui Finnmárkui. 

– Lean ilus go beasan doarjut deaŧalaš doaibmabijuid mat fuolahit sámiid sosiála, kultuvrralaš ja gielalaš dárbbuin, cealká fylkkaráđđi Wærnes.

Sámegielat heahtechattenbálvalus, sámegiela jávkama dokumenteren mearrasámi guovllus ja nuortalaš giela ja kultuvrra ealáskahttima ovdaprošeakta leat doaibmabijuid gaskkas maid fylkkaráđđi dán háve doarju.

En mann ser i kamera, i bakgrunnen ser man en teglstensbygning. Bildet er tatt ute og det er overskyet. - Deaddil ja stuora govva ihtáEkonomiija ja kultuvrra fylkkaráđđi Ronald Wærnes (Gb) Sunniva Tønsberg Gaski/TFFK

Fylkkaráđđi Ronald Wærnes (Gb) juohká ruđaid mat leat vel báhcán Finnmárkku sámi doaibmabijuid bušeahttapoasttas, oktiibuot 240 000 kruvnnu. Doaibmabijut leat:

  • Mátta-Várjjaga gildii: Ovdaprošeakta ohcan várás Interreg/EU-ruđaid váldoprošektii «Cross-border revitalization of Skolt Sámi language and culture», 40 000 kruvnnu. Váldoprošeavtta ulbmil lea ealáskahttit nuortalaš giela ja kultuvrra giella- ja kulturguovddáža álggaheami bokte. Prošeakta lea Mátta-Várjjaga ja Anára gieldda ovttasbargu.
  • Kárášjoga pensionistasearvái: Árbevirolaš sámi borramušat, 50 000 kruvnnu.
  • Kirkens SOS:i: Davvisámegielat heahtechattenbálvalus, 50 000 kruvnnu.
  • Girkonjárgga joatkkaskuvlii: Sámi álbmotbeaivvi ávvudeapmi guovvamánu 6. beaivvi 2023, 50 000 kruvnnu.
  • Siivet AS: «Gosa šattai sámegiella?» Dokumentašuvdnaprošeakta mearrasámi guovllus, 50 000 kruvnnu.

Nuortalaš giella lea bahát áitatvuloš

Rájárasttideaddji prošeakta ealáskahttin dihtii nuortalaš giela ja kultuvrra vuođuštuvvo dainna bahás áitatvuloš diliin masa nuortalaš giella ja kultuvra lea deddojuvvon Norggas ja Suomas.

UNESCO, mii jeavddalaččat almmuhua listtá iešguđet gielaid dili hárrái, šláddje nuortalaš giela bahát áitatvuloš giellan.

– Nuortalaš giella lea áitatvuloš. Danne mii fertet dahkat juoidá árjjalaččat vai giella ja kultuvra galget seailut, dadjá fylkkaráđđi Ronald Wærnes.

Pensionisttat oahpahit nuoraide sámi gohkkema

Golggotmánus 2022 dollojuvvojit sámi borramušbeaivvit Kárášjogas, ja ulbmil lea dieđihit ja máhttáhit árbevirolaš sámi borramušaid birra ja guossohit olbmuid. Prošeakta galgá veahkehit lasihit báikegoddái árbevirolaš dieđu ja máhtu. Seammás dollojuvvo maiddái gohkkengursa mas oassálastit besset árbevirolaš biepmuid ja urtasiid oahppahit geavahit. Doppe vuorraset buolvvat sirdet dieđu ja máhtu nuorat buolvvaide. Ovttasbargoguoimmit leat SVD Musea- ja historjásearvi, Pensionistasearvi Samhold ja Kárášjoga Pensionistasearvi.

– Borramuš lea juohke dáfus kultuvra, ja mu mielas pensionistasearvi dahká deaŧalaš barggu gaskkustit dieđu ja máhtu sámi árbevirolaš luondduvuđot borramušaid birra nuorrageardái, dadjá fylkkaráđđi Ronald Wærnes.

Chattenbálvalus galgá eastadit iešsorbmemiid

Kirkens SOS (Girku heahtebálvalus) áigu fállat davvisámegielat heahtechattenbálvalusa, mii gielalaččat ja kultuvrralaččat heivehuvvo sámiide ja mas buohkat sáhttet leat anonymalaččat (namaheamet). Bálvalus váldobáiki galgá leat Kirkens SOS Davvi-Hålogalándda kantuvrras Romssas, ja bálvalusas galget leat eaktodáhtolaš bargit Guovdageainnus, Álttás ja Romssas. Kirkens SOS Nord-Hålogaland galgá vástidit bálvalusa doaimmas ja ruhtadilis.

Kirkens SOS čujuha iešsorbmenstatistihkkii, mii muitala ahte mađi davvelii riikkas olmmoš boahtá, dađi dávjjibut dáhpáhuvvet iešsorbmemat. Sámi dievddut leat iešsorbmenstatistihka bajimuččas.

– Finnmárkkus leat eanemus davvisámegielagat riikkas. Iešsorbmenstatistihkka čájeha ahte sámegielat heahtebálvalus eanadalitge dárbbašuvvo dán guovllus. Dát doaibmabidju lea juoga man anán ávccá deaŧalažžan vuoruhit, dadjá fylkkaráđđi Ronald Wærnes.

Giella mii jávkkai vuotnagáttis

Siivet AS oažžu doarjaga duođaštit sámi giellajápmima gielddas ja vuotnagáttis mii dušše moadde buolvva dás ovdal leai ealasis sámi giellaservodat. Filbmadahkki Anstein Mikkelsen čujuha ahte sámegiella lea ain beaivválaččat geavahusas Davvesiidda (Leaibbessiidda) oarjjabeali ránnjágielddas Porsáŋggus ja nuorttabeali ránnjágielddas Deanus. Manne ii leat giella seilon Lágesvuonas, go dathan lea ealli ja virkos giella sihke Porsáŋgguvuonas ja Deanuvuonas, jearrá filbmadahkki prošeaktaválddahusastis.

– Anán prošeavtta deaŧalaš veahkkin duođaštit sámegiela dili Finnmárkku riddo- ja vuotnaguovlluin, dadjá fylkkaráđđi Ronald Wærnes. Son doaivu ahte dat movttiidahtášii almmolaččat ságastallat sámegiela birra gielddain mat politihkalaš ságaškuššamis hárve meroštallojuvvojit sámi guovlun. 

Nuortalašvuohta čalmmustuvvo sámi álbmotbeaivve

Sámi álbmotbeaivvi 2023 temá Mátta-Várjjagis lea nuortalaččaid kultuvra ja historjá. Girkonjárgga joatkkaskuvla ovttasbargá Äʹvv Nuortasámi Museain Njávdámis ja Saviomuseain Girkonjárggas.

Lágideaddjit háliidit ohppiid ja virggehasaid buorebut oahppašuvvat nuortalaš kultuvrii ja historjái sáhkavuoruid, filmmaid, lávlagiid ja musihka, duoji ja biktasiid bokte.

– Sámi álbmotbeaivi lea vuogas liiba oainnusmahttit sámi giela ja kultuvrra ja veahkehit duddjot buriid miellaguottuid sámevuođá dáfus. Mun lean earenoamáš ilus go nuortalašvuohta mii lea deaŧalaš oassi Finnmárkku historjjás, oažžu fuopmášumi boahtte jagi álbmotbeaivvi ávvudeamis Mátta-Várjjagis, cealká fylkkaráđđi Ronald Wærnes. 

Til toppen