Olles reivve sáhtát lohkat dás vuollelis
Riikka ambišuvdna sáhttá lohkat iešguđet ráđđehusaid politihkalaš vuođđovuogádagain moadde logi jagi badjel. Sii albmanahttet politihkalaš jođihangotti Norgga boahtte áiggi višuvnnaid. Buot ráđđehusvuođđovuogádagain 21. čuohtejagi leamašan dáhttu áŋgiruššat vai sámi dáidda ja kultuvrra lea oidnosis. Dálá ráđđehus dajai álggahettiinis 2021, ahte sii áigot “nannet sámi giela ja kultuvrra”. Stáhtaministarat Kjell Magne Bondevik, Jens Stoltenberg ja Erna Solberg geavahedje sullasaš dajaldagaid iežaset dáhttojulggaštusain go álggahedje iežaset barggu aiddo virgáduvvon Stáhtaministtarin.
Guhkes linnját čájehit Norgga čielga politihkalaš geainnu. Mannan jahkečuođi dáruiduhttinpolitihka sadjái lea boahtán čiekŋalis dovddasteapmi sámi servodaga mearkkašumis Norggas, ja čielga dáhttu áŋgiruššat konkrehta sámepolitihkka doaibmabijuin. Riikkaidgaskasaččat ja molsašuddi ráđđehusaid bokte lea searvevuohta lohpidan juolludemiid sámi dáidagii ja kultuvrii, nu ahte sihke giella, kultuvra ja servodateallin galget beassat ovdánit ja lieđđut ođđaáigásaš Norggas.
Iešguđet áŋgiruššamiin sámi dáidaga ja kultuvrra ovddas lea Norga šaddan girjái. Sámi festiválat, filbma, musihkka, lávdedáidda ja eará ovdanbuktinvuogit leat ealáskahttojuvvon ja ovddiduvvon oasi mii livččii sáhttán duššat almmá stuorra áŋgiruššamiid haga. Fylkkagielddat leat, sihke iešheanalaččat ja ovttasbargguin Davvi-Norgga kultuvrra riikkaoasseráđiin Davvi-Norgga kulturšiehtadusa bokte, leamaš mielde nannemiin ollu sámi ásahusaid.
Dás mii dál oažžut ávkki: Sámi rámisvuohta, identitehta ja dihtomielalašvuohta leat nannejuvvon sihke báikkálaččat, regionálalaččat, našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat.
Dát áŋgiruššan lea dušše álgodásis. Ii leat sadji vuoiŋŋasteapmái iige bisánahttimái. Riikkaoasseráđđi oaidná ahte ain lea stuorra dárbu oažžut eanet resurssaid sámi dáidagii ja kultuvrii. Dáidda ja kultuvra ráhkadit deaivvadanbáikkiid gos ilu, sáhkkiivuohta ja soabadeapmi dáhpáhuvvá máŋgga dásis. Das lea leamaš mearkkašahtti mearkkašupmi sámi kultuvrra ja identitehta positiivvalaš ovdáneapmái maŋimuš 30 jagis. Geatnegahtti ovttasbargošiehtadusaid bokte Sámedikkiin davviguovlluid fylkkagielddat leat mielde nannemin sámi dáidda- ja kultursuorggi mealgat.
Dat jahki go Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna ovddida raporttas, ferte dustet dakkár doaibmabijuid main diehtit lea ávki: eanet áŋgiruššan sámi dáidagii ja kultuvrii. Kultuvrra riikkaoasseráđđi lea danne sakka fuolastuvvan go bušeahtat sihke Sámediggái ja Davvi-Norgga fylkkagielddaide leat hedjonan maŋimuš jagiid. Støre-ráđđehusa áigumuš áŋgiruššat sámi dáidagii ja kultuvrii ii sáhte čađahuvvot jus politihkalaš orgánat davvin eai oaččo ekonomalaš rámmaid čađahit dakkár áŋgiruššama.
Danne bivdá Davvi-Norgga kultuvrra riikkaoasseráđđi ráđđehusa stuorradiggeáigodaga gaskamuttus lasihit stivrenleavttu mealgat dan guovtti boahttevaš stáhtabušeahtas. Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddaide ja Sámediggái fertejit addojuvvot rámmat ja vejolašvuođat čađahit lohpádusa mii dieđihuvvui Hurdal-vuođđovuogádagas čakčat 2021.
Davvi-Norgga kultuvrra riikkaoasseráđđi ávžžuha hui garrasit Davvi-Norgga stuorradiggeáirasiid noađuhit ráđđehusa vai Hurdal- vuođđovuogádagas konkretiserejuvvo nu ahte juolludusat sámi dáidagii ja kultuvrii lasihuvvojit stáhtabušeahtas jagiid 2024 ja 2025. Lassi rámmaid sáhttá olahit vuosttažettiin bušeahttajuolludemiid bokte Sámediggái ja fylkkagielddaide, ja nuppádassii eanet erenoamáš doarjagiid bokte njuolga sámi aktevrraide dáidda- ja kultursuorggis. Davvi-Norgga kultuvrra riikkaoasseráđđi vuordá mielas go Stáhtabušeahtta ovdanbuktojuvvo golggotmánu 6. b. 2023.