Ollu lihkku Hans Ragnar Mathisen

Dame rosa blazerjakke og hendene i favn smiler til kamera mens hun står vendt mot to kunstverk som henger på den hvite veggen i gangen hun står. Rødt bilde i forgrunnen, et blålig bilde i bakrgunnen. - Deaddil ja stuora govva ihtáFylkkaráđđejođiheaddj Kristina Torbergsen Victor Omma/TFFK  Bassi Olav Gudnimearkka virggálaš geigemis dáiddárii Hans Ragnar Mathisen giittii fylkkaráđđejođiheaddj Kristina Torbergsen (Bb) dáiddára go lea bidjan min oktasaš historjjá gártii.

Sártnistis deattastii fylkkaráđđejođiheaddji Torbergsen (Bb) ahte Hans Ragnar Mathisen, gii maiddái lea dovddus namaidisguin Elle-Hánsa ja Keviselie, lea šaldon sápmelašvuođa ja dárrolašvuođa gaskka.Bilde av tresnitt på papir som viser en grå bygning omringet av grønt gress og blå himmel - Deaddil ja stuora govva ihtáMánnán oaččui Elle-Hánsa tuberkulosa, ja sáddejuvvui daláš Riddohospitálii Romssa gávpogii, gos orui buohccin jagi 1949 rájes jagi 1956 rádjai. Dalle go Romssa fylkkakulturguovddáš «Kysten» álggahuvvui ovddeš riddohospitálii ovccilogi logus, oaččui Hans Ragnar ateliera ovtta latnjii gos son leai buozadettiin orron. TFFK  

– Min iežamet lagasbirrasis leat du ikonalaš gárttat leamaš mielde čalmmusteamen sámiid luhtteleahkima – ja máŋggas dáidet ožžon eambbo diđolašvuođa min oktasaš historjjá hárrái du ja du dáiddabargguid dihtii.

 

Gonagaslaš Norgalaš Bassi Olav Gudnimearkka 1. Seađu Riddára juolludeapmi dáhpáhuvvá danne go Elle-Hánsa lea eatnat jagiid bargan dáiddárin ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ovddideaddjin.

Fylkkaráđđejođiheaddji Bjørn Inge Mo (Bb) oamehasrohkki leai sin searvvis geat evttohedje ahte Hans Ragnar Mathisen galggai oažžut Bassi Olav Gudnimearkka.

Fylkkagieldda dáiddačoakkáldat

Hans Ragnar Mathisen leat valjit ovddastuvvon fylkkagieldda dáiddačoakkáldagas, ja su dáiddabargguid sáhttá oaidnit skuvllain ja bátnedivššohagain miehtá fylkka, ja maiddái Fylkkaviesus Romssas.

Jagi 1992 son vuostáválddii maiddái Romssa fylkkasuohkana kulturbálkkašumi danne go lea áŋgiruššan sámi kultuvrra ovddas.

 

Loga fylkkaráđđejođiheaddji Kristina Torbergsen sártni dáppe:

Ráhkis Elle-Hánsa / Hans Ragnar Mathisen! 

Romssa ja Finnmárkku fylkkaráđđejođiheaddjin lean ilus go beasan sávvat dutnje lihku go leat nammaduvvon Gonagaslaš Norgalaš Bassi Olav Gudnemearkka 1. Seađu Riddárin. Don leat dan duođai ánssášan!

1960-logu rájes leat juo bargan mihtilmas multidáiddárin ja šaldon oktavuođaid, it dušše dárrolašvuođa ja sápmelašvuođa gaskka, muhto maiddái riikkaidgaskasaččat.

Min iežamet lagasbirrasis leat du ikonalaš gárttat leamaš mielde čalmmusteamen sámi luhtteleahkima – ja máŋggas dáidet ožžon eambbo diđolašvuođa min oktasaš historjjá hárrái du ja du dáiddabargguid dihtii.

Muhto, nugo retrospektiiva čájáhus jagi 2021, «ČSV terra cognita» čájehii midjiide, de du dáiddárvuohta sisdoallá nu ollu eambbo. 

Du dáidagiid tematihkka fátmmasta viidát, vaikko deaŧalaš rukses árpu álelassii lea leamaš čájehit sámi vuoiŋŋa – ČSV.

Guhkes dáiddárbarggu čađa lea čađat čájehan ahte máhtát máŋggaid stiilašlájaid; grafihka, govvanjuohtama, sárguma, girjebuvttadeami ja deaddileami.

Vuoigadis oažžu du gohčodit multidáddárin.

Mun dieđán ahte mu ovdamanni, fylkkaráđđejođiheaddji Bjørn Inge Mo oamehas, áinnas livččii háliidan vásihit dán beaivvi – go don vuostáválddát gutni iežat earenoamaš ánssus Norgga ovddas ja olmmošsohkagotti ovddas.

Du rikkis dáiddárdoaimmaid ja nanu áŋgiruššama vuođul álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ovddas, sihke dáppe ruovttus ja miehtá máilmmi, leai son sin searvvis geat evttohedje du Bassi Olava Gudnimearkka oažžut.

Almmatge son ii beassan vásihit dán stuorra dáhpáhusa.

Ráhkis Hans Ragnar!

Celkojuvvon lea ahte dáidda lea servodaga bealjit ja čalmmit – dat lea mielde addimin midjiide vuođđoipmárdusa geat mii leat.

Giitu go don, du iežat máŋggajahkásaš barggu bokte, leat  bidjan min oktasaš historjjá gártii – dan buriiguin ja baháiguin.

Oktii vel, sávan ollu lihku dáinna rámálmas gudninammademiin.

Giitu mu oasis!

  

Til toppen