Divodit ráfáidahtton ja suodjalanárvosaš visttiid

Go lea dárbu divvut ráfáidahtton ja suodjalanárvosaš visttiid de dat berre dahkkot várrogasat antikváralaš njuolggadusaid ja prinsihpaid mielde, nu ahte nu unnán go vejolaš rievdaduvvo.

Eaiggádatgo ráfáidahtton viesu?

Buoremus vuohki seailluhit huksenárbbi lea ovttaskas stohpoeaiggáda geavaheami ja divodeami bokte. Danne lea dárbu ahte eaiggádis lea sávaldat áimmahuššat visttiid.

Riikkaantikvára siidduin gávnnat eanet dieđuid dan birra mo lea eaiggádit ráfáidahtton vistti.

Lea maiddái beroštusorganisašuvdna sidjiide geat eaiggádit ráfáidahtton visttiid ja rusttegiid, das lea namman  Foreningen FREDET.

Doaimmat ráfáidahtton visttiin

Eaiggádat ja giehtaduojárat fertejit dovdat čuovvovaš áššiid: 

  1. Ráfáidahttindokumeanttain leat njuolggadusat mat čilgejit maid lea lohpi dahkat visttiin. Doaibma/doaibmabidju mii rihkku ráfáidahttima ulbmila sáhttá leat ráŋggáštahtti. 
  2. Ovdal barggut álggahuvvojit ferte fylkkagielda dohkkehit buot bargguid mat galget dahkkot ráfáidahtton visttiin, earret dábálaš áimmahuššama.  

Doaimmat ráfáidahtton visttiin

Eaiggádat ja giehtaduojárat fertejit dovdat čuovvovaš áššiid: 

  1. Ráfáidahttindokumeanttain leat njuolggadusat mat čilgejit maid lea lohpi dahkat visttiin. Doaibma/doaibmabidju mii rihkku ráfáidahttima ulbmila sáhttá leat ráŋggáštahtti. 
  2. Ovdal barggut álggahuvvojit ferte fylkkagielda dohkkehit buot bargguid mat galget dahkkot ráfáidahtton visttiin, earret dábálaš áimmahuššama.  

Unnit ja stuorát rievdadeamit ja divodeamit

Fylkkagielda sáhttá dohkkehit unnit mearkkašahtti rievdademiid ráfáidahtton visttiin ja rusttegiin. Kulturmuitolága § 15a cealká ahte erenoamáš dilálašvuođain sáhttá spiehkastit ráfáidahttima mearrádusas ja ráfáiduhttinnjuolggadusain doaibmabijuide mat eai dagat mearkkašahtti rievdademiid ráfáidahtton kulturmuittuin.

Ferte ohcat lobi (sierralobi) stuorát divodemiide ja rievdademiide, geahča ovdamearkkaid listtus mii lea dás vuolábealde. Kulturmuitogáhttenhálddašeami doaibma lea bearráigeahččat ahte eai dahkko nu ollu rievdadeamit ahte loahpas lea unnán báhcán álgovuolggalaš visttis.

Ovdal stuorát divodanbarggut biddjojuvvojit johtui, fertet váldit oktavuođa fylkkagielddain, áinnas árrat go plánegoađát; vuosttamužžan oažžun dihte ráđiid ja bagadallama, dasto vai dieđát makkár doaibmabijuide sáhtát rehkenastit oažžut dohkkeheami.

Ovdamearkkat masa ferte ohccot sierralohpi:

  • Ollásit dahje belohahkii lonuhit geađgejuolggi, seinniid, bielkkáid dahje robi.
  • Olggobealde vistti lonuhit seaidnefielluid, robi, glásaid, uvssaid, listtuid ja bohciid. 
  • Lonuhit stohpogálvvuid mat leat seainnis gitta, nu mo skáhpaid, seaŋggaid, beaŋkkaid ja uvnnaid. 
  • Rievdadit málatiippa, ivnni, váldit eret boarrásat málaid, málet čiŋaid ja sullasaččaid.
  • Lanjaid rievdadeapmi/ođasmahttin.
  • Monteret liggenpumppaid.
  • Máhcahit vistti dakkár hápmái mo ovdal lea duođaštuvvon leat oaidnit. 

Go galggat divodit

  1. Daga álgoiskamiid ja čohkke dieđuid vistti birra, bivdde rávvagiid ja bagadallama. Jeara baicce menddo ollu go menddo unnán! 
  2. Duođaš divodanproseassa govaiguin ovdal, barggadettiin ja maŋŋá divodeami. 
  3. Antikváralaš divodeami vuođđonjuolggadus lea ahte lea buoret áimmahuššat go divvut, ja lea buoret divvut go lonuhit. Dohkket ahte visti lea áiggiid ceavzán ja ahte das leat bonjuvuođat jus dat doaibmá huksenteknihkalaččat. 
  4. Galget geavahuvvot seamma huksenvuogit ja ávdnasat go álggus leat geavahuvvon. 
  5. Rievdat dušše dan man fertet, berre seailluhit nu ollu boares huksenosiid ja detáljaid go vejolaš. Jus fertet váldit eret, de ale bálkes boares visteosiid – smiehta ođđasisgeavaheami ja birrasa birra.
  6. Smiehta čovdosiid maid sáhttá gáhtat, lea buoret lasihit go váldit eret. Váldonjuolggadus lea ahte galgá sáhttit váldit eret dan man leat dahkan, ja ahte visti galgá leat oaidnit nu mo lei oaidnit ovdal rievdadit.

Dáinna lágiin gozihuvvo ja čalmmustahttu vistti historjjálaš ovdáneapmi ja gáldoárvu.

Til toppen