– Beaivváš lea čájehan min iežamet čáppa ivnniid

Anne Toril Eriksen Balto i kofte. - Deaddil ja stuora govva ihtáDearvvuođat Sámi Našunálateáhter Beaivvážii 40 jagi ávvudeami oktavuođas,  Fylkkaráđđi Anne Toril Eriksen Balto (Gb).

Ráhkis presideanta, sátnejođiheaddji,
Ráhkis stivrajođiheaddji, teáhterhoavda – buot bargit geat leamašan mielde huksemin dán rámis teáhtera.
Ráhkis Guovdageaidnu, juo olles Sápmi.

Unna nieiddažin Kárášjogas lohken dárogiel girjjiid. Geahčen dárogiela mánáid-TV. Lávlon dárogiela mánáidlávlagiid ja stoagaimet dárogillii.

Guhkká lei nu. Dassái go muhtimat nággejedje ahte mis han leat iežamet muitalusat. Min iežamet musihkkaárbi. Min iežamet luođit. Diktet dáid gullot ja oidnot!

Roiká guhte álggahii friddjateáhterjoavkku 40 jagi dássái ledje ge muhtin sis.
Odne mii duođaid fertet sin giitit!

Mánát ja nuorat dál dovdet áibbas eará rámisvuođa leat sápmelažžan dál go ovdal.
Lea ge dáidaga bokte mii leat oahppan dovdat rámisvuođa.

Beaivváš lea čájehan min iežamet čáppa ivnniid.
Beaivváš lea muitalan midjiide min muitalusaid min iežamet gillii.
Beaivváš lea ge čájehan ahte luođis lea fápmu mii deaivá buot olbmuid beroškeahttá gos bohtet máilmmis.

Fylkkaráđđin dovddan ovddasvástádusa ahte dát fápmu ii galgga jávkat.
Danne lea ge illu muitalit ahte Beaivváš lea áin mielde Davvinorgga kultursoahpamušas mii meannuduvvo boahtte vahku fylkkadikkis sihke Romssa ja Finnmárkku ja Nordlandda fylkkas.

Dat mearkkaša ahte davvinorgga fylkkagielddat juolludit badjelaš 1,3 millijovnna jahkái teáhterii ođđa njealje jagi ovddos guvlui. Dan dihte go Beaivváš mearkkaša juoidá olles riikaoassái.

Mun lean erenomáš ilus go olles fylkka mánát ja nuorat ožžot vejolašvuođa geahčat guokte Beaivváš čájálmasa boahtte skuvlajagi – Kultuvrralaš skuvlaseahka bokte (geas lea ge maiddái 20 jagi ávvudeapmi dán jagi)

Ellos eatnu! Nullpunktet (Áltáakšuvnna birra)
Guovssahasa hálddus/Fanget av nordlyset (cuvccas maid Nils Gaup lea čállán ja dramatiseren)

Measta mun ge háliidivččen fas leat skuvlaoahppi odne.

Leat ilus ahte lea rávis ávvudeaddji dihte mii leat čoahkkanan ávvudit odne. Nu go eanaš rávis 40-ahkásaččat, de Beaivváš čábbu jagis jahkái.

Buot čáppa 40-ahkásaččat berrejit áigá juo fárren ruovttus.

Ahte lea viimmat áigi ođđa teáhtervistái ii leat vehá ge maŋŋit.
Lea buorre Guovdageidnui, riikaoassái, Sápmái, Norgii ja olles máilbmái.

Mii illudat hui sakka dássái go dat dáhpáhuvvá – ja buot dan ođđa maid Beaivváš boahtá buvttadit.

Romsa ja Finnmarkku fylkkagieldda ja fylkkaráđi bealis sávan hui ollu lihkku 40 jagi ávvudemiin ja boahttevaš jagiid.

Vare Beaivváš ivdnás čuovga báittašii vel nannasat boahtteáiggis.

Til toppen